Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Matame riigikunstniku palgaplaani

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Kultuuriministeerium võiks loobuda pilootprojektist maksta riigipalka kirjanikele ja kunstnikele, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Eelmisel nädalal teatas kultuuriministeerium, et alustab pilootprojektiga maksta kirjanikele ja kunstnikele riigipalka. Eesmärk oleks võimaldada tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse.
    Äripäeva toimetuse meelest peaks riik sellisest plaanist loobuma, sest sellest võib saada lisakohustus, millest hiljem ei ole võimalik enam vabaneda. Kuigi ministeerium võib pärast pilootprojekti otsustada, et edasi enam ei minda, siis hüvet ära võtta on märksa keerulisem, kui seda anda või asendada.
    Raha palga maksmiseks kavatseb kultuuriministeerium eraldada toetusena loomeliitudele, kes peavad konkursiga ise valima nii kirjanduse kui ka kultuurivaldkonnast viis inimest. Raha riiklikuks palgaks ei asenda seniseid toetusi, stipendiume ega muid hüvesid. Praegusele rahastusele pannakse vunki juurde. Mõni nimetab riigipalka senise ebaõigluse kompenseerimiseks, teine ebavõrdsuse suurendamiseks.
    Milline peaks olema tulemus?
    Ühest küljest seab ministeerium nõude, et loomeliidud annavad igal aastal aru, kuidas riiklikult rahastatud loomeinimesed on saadud palgaga tööd teinud. Teisisõnu, tuleb aru anda loometöö tulemusest. Samas ei ole kuskil kirjas, millist tulemust ministeerium ootab.
    Tõenäoliselt ei julge keegi kindlat kriteeriumi ka paika panna, sest kuidas saakski näiteks kirjanikule öelda, et ta peab aastas saama kaante vahele vähemalt kaks raamatut. Ei saagi, sest see oleks loometöö piiramine. See läheks vastuollu eesmärgiga anda loomeinimesele vabadust oma loomingut viljeleda. Kahjuks võib liigne vabadus seada ohtu ka tulemuse, mida ei pruugi üldse tullagi.
    Palga maksmisega tuuakse nn uus riigitööline kindlasti rohkem avalikkuse tähelepanu keskmesse. Lisaks ajakirjandusele hakkavad kindlasti muu meedia ja virtuaalsed suhtluskeskkonnad arutama ja torkima, kuidas riigikirjanikul ja/või –kunstnikul seni on läinud – mida ta on saavutanud, kas see on makstavat raha väärt ja kas seda saab üldse nimetada kunstiks. Suurenev tähelepanu paneb proovile kirjaniku ja kunstniku kriitikapiiri, mis halvemal juhul võib senise stabiilse sissetuleku kõrval tekitada küllaltki suurt stressi ning pärssida loomingule pühendumast. Vaevalt et kellelegi meeldiks romaani kirjutada, kui ta peab pidevalt tundma kellegi vinguvat kriitikat kuklasse surumas.
    Palk lisab stabiilsust
    Riigipalga pooldajad nimetavad palga vajaduse peamiseks põhjenduseks stabiilsust. Palk annaks püsiva sissetuleku, mis peaks lisama sotsiaalsed garantiid. See oleks justkui lahendus pikaajalisele ebaõiglusele, kuid selle väite võivad kindlasti ümber lükata paljud kandidaadid, kes loomeliidu konkursil ei saavuta edu. Need, kes peavad riigipalgata kolm aastat ise hakkama saama.
    Kui riigipalgale peaks pääsema veel mõni selline loomeinimene, kes juba saab ka stipendiumit või muud toetust, siis hoidke end kisa ja mürtsu eest, mis võib tulla neilt, kes ei pruugi mõista, kuidas rahakatele antakse raha juurde ja virelejaid jäetakse edasi virelema.
    Olgugi et kultuuriministeerium nimetab palgaplaani pilootprojektiks, võiksid asjaosalised kiiremas korras senise tegevuskava üle vaadata ja leida suuremad vead, mida võidakse hakata ära kasutama. Äripäev soovitab pilootprojektist aga sootuks loobuda, sest praegusel kujul toimivale rahastamissüsteemile ei annaks see loodetud tulemust juurde. Pigem tekitaks see loomeinimestele rohkem ebavõrdsust ning maksumaksjale täiendavat lisakulu.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.